Parkimisprobleemid muutuvad aastast aastasse üha tõsisemaks. Teedele ja tänavatele lisandunud tuhanded autod nõuavad järjest rohkem parkimiskohti. Majandusbuumi ajal ehitatud büroohoonete, elamute, kaubanduspindade ja muude lähiajaloos rajatud hoonete parklad ei suuda sageli pakkuda tekkinud parkimisvajadust. Vanematest planeeringutest ei ole praeguse autostumise taustal mõtet rääkidagi. Tulemuseks on parkimiskaos, kus paljud sõidukijuhid hõivavad isegi invasõidukitele ettenähtud kohad, autod seisavad haljasalal või lihtsalt pargitakse kaasliiklejate autod kinni. Sageli hõivatakse vähesed vabad parkimiskohad sõidukijuhtide poolt, kelle ei ole mingit seost asutust teenindava parkla omanikuga või tema asutuse külastamisega. Kirjeldatud olukorras tuleb kaupmehel, kinnisvaraarendajal või korteriühistul mõelda, kas sellist parkimiskaost oleks võimalik kuidagi leevendada või isegi vältida. Olenevalt tõmbekeskuse tüübist pakume selleks kinnisvaraomanikele erinevaid parklalahendusi. Pakutavaid lahendusi võib olla mitmeid, alates korteriühistute juures oleva eramaa tähistamisest vajalike liikluskorraldusvahenditega kuni suuremates kaubanduskeskustes kasutatavate keerukate tehniliste parkimislahendusteni. Meie kogemus on näidanud, et pelgalt liiklusmärkide paigaldamisest jääb soovitud tulemuse saavutamiseks väheks. Parkla kasutamine on osake teedel ja tänavatel valitsevast liikluskultuurist. Seetõttu ongi mistahes parkimislahenduse juures oluliseks tegevuseks parkimiskorralduse järelevalve e. parkimiskontrolli teostamine. Tegevuse käigus kontrollitakse, kas sõidukid on pargitud vastavalt parklas kehtestatud parkimistingimustele. Vajadusest järgida kehtestatud parkimiskorda annavad valesti parkinud sõidukijuhtidele märku tehtud hoiatused, esitatud leppetrahvid või teisaldatud sõiduvahend. Meetme valikul lähtub parkimiskontrolör rikkumise raskusastmest. 

• Korteriühistutele 
• Teenindusettevõttele 
• Kaubandusasutusele